Blogi eesmärk on peegeldada eesti keelsele lugejale ohutusteaduse kaasaegset vaatenurka, markeerida ning analüüsida ühiskonnas levinud ohutusega seotud hoiakuid. Lisaks avaldan oma subjektiivset arvamust küsimustes, mis mulle hingelähedased tunduvad ja mingil moel ohutusega seotud on.
Head lugemist😊
Katrin Kask
Ohutuse tagamise eest vastutab meil…!?
Organisatsioonid, otsides ettevõttesse töökeskkonnaspetsialisti, kasutavad sageli väljendeid, mis viitavad ühe inimese ainuisikulisele vastutusele ohutuse tagamisel:
„Ootame oma meeskonnaga liituma oma ala professionaali, kes suudaks tagada meie ettevõtte töötajate ja töökeskkonna turvalisuse.“„Otsime inimest kelle ülesandeks on tagada
ettevõttes ohutu töökeskkond ning tervishoid. Võti on õnnetuste ärahoidmine! Sa
teed nii, et õnnetusi ei saaks juhtuda!“
Miks sellist kõnepruuki sageli
kasutatakse?
Milline lähenemine tegelikult aitab
kaasa ohutu töökeskkonna loomisele.
Milline on töökeskkonnaspetsialisti peamine roll
ohutuse tagamisel.
Inimesed- probleem või lahendus?
Töökohtadel kuuleme sageli nurinat: töötajad ei tee tööd nii, nagu ette nähtud, rikuvad reegleid, püüavad lihtsamalt hakkama saada, teevad vigu või on hooletud.
Teisalt on meil kõigil kogemus, kuidas inimeste otsustav käitumine on suutnud keerulise probleemi lahendada või suurema õnnetuse ära hoida.
Kumb väide on siis õige - inimesed on probleemide
põhjustajad või lahenduste loojad?
Miks kaldume üht või teist vaatenurka eelistama?
Ohutus ennekõike!? Safety first!?
Ohutusest rääkides kuuleme sageli hüüdlauseid: "Ohutus
on meile esmatähtis!", "Ohutus ennekõike", "Safety
first!"
Kui uudishimuliku vestluspartnerina julgeksime tõstatada
küsimuse, mida lause "Ohutus on esmatähtis" all silmas
peetakse, siis sisulist vastust on sageli raske saada.
Miks on ohutusest keeruline rääkida?
Mida mõiste ohutus tähendab?